Tervitused päikselisest Voronežist!

Väga kiirelt on jälle nädal mööda saanud. Päris palju oleme pidanud tegelema viisaasjadega, esmaspäeval peaksime selle kätte saama lõpuks. Vähemalt ühe asjaliku ettevalmistuse tegin Eestis ära – võtsin Venemaale kaasa 12 dokumendifotot.

Hetkeseisuga on neist mul alles vaid 1! Pilte tahetakse igale poole – ühiselamusse sissesaamise pääse, õpilaspilet, lugejakaart raamatukogus, kõiksugused raamatud, kus on kirjas, et me siin õpime. Viisa pikendamiseks pidime ka mingeid pabereid veel täitma, pangas käima. Bürokraatiat ikka jagub.

Teisipäeval käisime esimest korda raamatukogus. Saime endale lugejakaardid ja meile tutvustati siinset süsteemi.

Midagi rõõmustavat ei ole. Raamatu saamiseks peab selle tellima. TÜ raamatukogus peab samuti mõningate eksemplaride saamiseks neile tellimuse esitama, aga siin kehtib see kõikide raamatute puhul.

Raamaturiiulite vahele inimesi ei lasta, raamatuid katsuda ei saa. Sellest on muidugi ääretult kahju, sest mina küll täpselt ei tea, mida ma laenutada tahaks. Raamaturiiulite vahel seigelda on ju palju põnevam. Aga jah, selline see seis on ja muuta seda ei saa.

Mingil päeval, ma täpselt ei mäleta, sai meile selgeks, et kusagil siin linnas on olemas ka H&M. Muidugi pidime me selle üles otsima. Reedel käisimegi hiiglaslikus kaubanduskeskuses, kus on põhimõtteliselt olemas kõik poed, mis Eestiski, ning välismaa omasid ka veel omajagu. Keskusesse sõitsime liinibussiga, nüüd on minul ka see kogemus siin olemas. J Pilet on väga odav – 9 rubla – see on natuke alla 4 krooni (kroonidesse on lihtsam arvestada kui eurodesse ja ma usun, et enamikule on see südamelähedasem).

Kata, sul on seal ka oma kauplus olemas!

Minu kõige paremini paigutatud raha Venemaal praeguse seisuga on kindlalt balleti „Luikede järv“ pilet. Üks meie õpetajatest, Tatjana, teab inimesi teatrist ning tõi meile pileti kooli kätte. Muidugi pidime võtma piletid just sellele etendusele, õige vene asi! Teatrihoone oli päris kena, istekohad olid saalis põrandal ja kahel rõdul. Meil olid kohad põrandal ja minu arvates päris head. Etendus oli jube ilus! Kommentaariks saan öelda veel nii palju, et mul olid etendusel pidevalt külmavärinud (loomulikult mitte temperatuurist, vaid heast emotsioonist) ja ausalt öeldes palju ei puudunud, et ma nutma oleks hakanud!

http://www.youtube.com/watch?v=S76CGGPqI3s

Musta luige etteaste oli veel eriti ilus ja lavadekoratsioonid olid ka muljetavaldavad. Mul on nii hea meel, et sinna minna saime ja hea on teada, et juba järgmisel nädalavahetusel on „1001 ööd“ kavas.

Juba tuleval teisipäeval läheme ekskursioonile umbes 3 sõidutunni kaugusel asuvasse nunnakloostrisse. Piltidelt tundus asi väga kena ja minule isiklikult on asi ka kindlasti väga huvipakkuv. Eks sellest räägin täpsemalt juba siis, kui kohal ära olen käinud.

Natuke nalja ka. Reedene päev algas minule ülimalt „edukalt“. Kui muidu on meie pundis Bret teada-tuntud kobakäpp, ta lihtsalt pillab kõik asjad maha (umbes 5 asja on juba ära lõhkunud), siis ma suutsin ka end tõestada. Nimelt tegin endale hommikukohvi ja nii kohe, kui ma veekannust endale vee tassi kallasin, purunes klaastass mul käes ning terve põrand ujus kohvist. Vähe sellest, kolm paari jalanõusid olid täiesti läbimärjad. Pesumasinat meil ei ole, kuidagi pesin jalatsid ära, aga nende kuivamine võtab küll nädal aega. Õnneks on ilmad päris soojad ja kuigi ma igatsen oma kohviga tutvunud jalatseid, saan ikka hakkama.

Kirjanduse tunnis hakkame Puškinit lugema:

Muidu on minuga kõik ikka hästi, täiesti sisseelanud ja peaaegu kuu aega juba kohapeal olnud.

Kallistused kõigile!