Eelmisel teisipäeval käisime ekskursioonil. Päev sai naljaka avalöögi – buss, mis meile oli tellitud, oli vaid 20-kohaline (selline tavaline linnasisene liinibuss, milles seisukohti rohkem kui istekohti), kuid ekskursioonile minejaid oli kokku 27. Mis siis teha? Väga lihtne – klassiruumidest toodi juurde 7 tooli ja sõit võiski alata.

Õnneks on meil trügimisoskus vist ikka veel olemas, sest kõik eestlased said bussis õigetele istekohtadele. Mis muidugi ei tähendanud veel mugavust, mina kui teada-tuntud bussismagaja ei jäänudki 4-tunnise bussisõidu jooksul magama. Ekskursioonil olid välismaalased, kes kõik siin ülikoolis õpivad – õpilasi nt Suurbritanniast, Hiinast, USAst, Austriast.

Meiega kaasas oli õpetaja, kes annab meie keeletunde ja tundi Voroneži kultuurist. Erinevalt Eestist, kus teeääri kaunistavad viljapõllud, olid siin kõikjal päevalillepõllud. Kusagilt peavad venelased oma sihvkad ju saama! Neli tundi bussisõitu läks ootamatult kiirelt ja suuremate viperusteta – bussijuht pidi küll paar korda teed küsima, aga kohale me jõudsime.

Külastasime kloostrit nimega спасский женский монастырь.

Enne kloostri territooriumile sisenemist pidid naisterahvad pähe panema rätikud ning seelikuid pidime asendama pikkade kokkuseotavate linadega. Poistel oli muidugi nalja kui palju. Kokku elab selles kloostris 30 nunna ning meile oli giidiks nunn, kes oli meie õpetaja tuttav.

Ees marjapõõsad, kasvatavad nad ju eluks vajalikku põhiliselt ise, taamal küngas, mille koobastes pühamu.

Kohe alguses juhatati meid väga ilusasse söögisaali ja saime mitmekäigulise lõuna. Märkimisväärseks pean seal pakutud mett, see oli väga erilise maitsega (kohapeal tehtud). Klooster ise oli väga erinev tavapärasest ettekujutusest – see oli ehitatud koobastesse, mis olid tekkinud ammu vee ja tuule mõjutuste tagajärjel.

Sissepääs pühamusse:

Pilte seal sees teha ei lubatud ja see olekski kuidagi väga vale olnud.

Giidi jutust sain aru umbes poolest, aga lohutuseks nii palju, et sõnavara oligi ju väga erinev tavapärasest. Kui keegi peaks tahtma nunnaks minna, siis tuleb vaid soovi avaldada ning saab sinna elama minna. Paar aastat on siis niisama proovimiseks, et vaadata, kas asi ikka inimesele sobib. Keegi küsis, et miks kloostrisse minnakse. Lihtne – kuuled peas jumala kutset ja lähedki! Ma otsustasin, et ma jätan selle kloostrielu ikka vahele. J

Reedel käisime jälle teatris, kultuuriinimene missugune. Teatrihoone:

Ballett „1001 ööd“ erines oluliselt eelnevalt vaadatud „Luikede järvest“. Idamaine muusika ja suhteliselt paljad naistekehad ei ole ikka minu jaoks. Traditsiooniline „Luikede järv“ meeldis mulle kõvasti rohkem, aga ka reedel nähtu oli omaette lahe elamus. Vaatamist oli palju ja õnneks oli meie õpetaja, kelle lemmiktükk see on, meile väga hea sisukokkuvõtte teinud ja ma sain kõigest toimuvast aru. Seega kordaläinud teatriskäik.

Laupäeval juhtus selline asi, et ühel hetkel olime teiste eestlastega ühe kooli aulas laval ja laulsime liigutustega „Põdra maja“.

Ürituse nn õhtujuhid:

Nimelt, meid kutsuti ühte kooli Eestit ja meie kultuuri tutvustama. Mõtlesime, et peame klassitäie väikeste laste ees natuke rääkima, aga suur oli meie üllatus, kui kohale jõudes selgus, et meid ootab ees aulatäis õpilasi. Triin oli teinud esitluse ning nii me siis Eestit tutvustasimegi.

Ja lõpuks laulsime „Põdra maja“, olles eelnevalt kuulajatele liigutused ette näidanud. Laul läks rahvale hästi peale! Pärast pakuti veel pannkooke ka, päris lahe start laupäevale.

Muidu igapäevaelust rääkides on siin ikka päris jahedaks läinud. Saan aru, et Eestis on sarnane ilm, aga meie olukorda eristab see, et nad ei oska siin kütta (nagu hiinlasedki, ühine veidrus leitud!). 15. oktoobrist pidi küte sisse lülitatama, aga ma sellele küll väga ei loodaks. Päris talve tunne on, juba villasokid ja käpikud välja otsitud ja kuumast teest on saanud mu lemmikjook. Tuleb karm talv, see on kindel.

Mul tuleb siin nii palju uut infot igas tunnis, venelastele omaseid tunnuseid jne, aga kahjuks ei suudaks ma neid kõiki kirja panna ja nii hästi väljendadagi. Nendest siis äkki juba tagasi Eestis olles?

Filmitunnis vaatasime me multifilme ja seda soovitan teilegi igapäevase tegevuse kõrvale:

http://www.youtube.com/watch?v=cOp0A15F1a0

http://www.youtube.com/watch?v=frv7btfotDc&NR=1

Teie Kerstin