Mul oli siin täna viimane koolipäev. Alguses oli natuke veider 26. detsembril, mis eestlaste jaoks veel püha on, kooli minna, aga kuna see oli meie viimase nädala algus, siis polnud hullu midagi. Nüüd on mul siin nädal aega vaba, alates 10ndast on sess ja siis ma tulengi juba koju!

Nädal enne meie jõulupühi oli meil õpetajatega väike istumine.

Pühade puhul oli kõigil midagi peas ja глагол'i õppejõud, kes muidu on alati tõsine ja ametlik, kandis sellist mütsi:

Õpetajatetoas põlesid küünlad, laual oli pisikesed kuusekesed ning pakuti šampust ja torti. Laulsime русская песня tundides õpitud vene laule kitarri saatel. Eestis meil väga sellist olukorda ette ei tule, kus saaks õppejõududega sama laua taga lihtsalt istuda ja šampust juua. Neist oli nii armas meile selline asi semestri lõpu/jõulude puhul korraldada.

Meie ja õppejõud:

Saime kätte ka kursuse läbimise tunnistused, selline ametlikum pool on tehtud. Hinded saame aga pärast eksamite tegemist.

Enne jõululaupäeva käisime Bretiga aastavahetuse kontserdil. Iseenesest jäime me üle poole tunni kontserdile hiljaks, aga kohapeal selgus, et algus oligi edasi lükkunud ja oli isegi tunne, et kontsert pidigi hakkama just sel ajal, kui meie olime jõudnud maha istuda.

Tagaplaanil pilt Дед Мороз'ist ja Снегурочка'st, kusjuures esimene on mustanahaline ja teine pilusilm.

Tegemist polnud eestlaste mõistes tavalise kontserdiga, kus laulaksid koorid solistidega vaheldumisi. Põhiliseks etteasteks oli näidend, mis oli ikka päris naljakas. Aafrikast päris õpilased esitasid selle raames selliseid tantse, et ma ei oska oma emotsiooni isegi kirjeldada – naerda sai palju.

Jõululaupäevaks oli õrn kirme lund maha sadanud(meil tuli siin vahepeal siiski sügisilm tagasi, vihma sadas ja novembri lumi oli ainult õrritamiseks). Olime Bretiga päev varem koogi valmistanud. Meil pole siin ahju, koogivormist ja mikserist rääkimata.

Aga ilmselgelt oleme me nii osavad kokad, et saime keerulisest olukorrast hoolimata väga hea koogiga hakkama. Eva (neiu Tšehhist) kiitis väga ja ei suutnud isegi aru saada, millest kook tehtud on. Kuna me siin traditsioonilist perega koosviibimist korraldada ei saanud, läksime filharmoonia kontserdile.

Alguses ehmatas mind ära asjaolu, et olime Bretiga saalis ühe noorimad, aga kontsert ise oli väga hea. Mängiti Stravinskit ja Bizet „Carmen“it. Jõulude puhul käisime sushit ka söömas.

Mul on see vist omamoodi traditsiooniks saanud – kui ma jõulude ajal Eestis ei ole, siis lähen sushit sööma. Minu kohustuslikku jõulufilmi „Notting hill“ vaatasime esimesel jõulupühal hõõgveini kõrvale. Igati kordaläinud jõulud.

Seda ka, et enne jõululaupäeva toimunud õppetundide ajal olid õppejõud väga armsad, pakkudes meile tundide ajal teed ja šokolaadi, kuigi nad ise ju jõulupühi ei tähista.

Ülejärgmisel nädalal on meil siis 3 eksamit, ülejäänud ainetes saime hinded kas jooksvalt kätte või läheb kirja ainult arvestus. Viimase nädalavahetuse Venemaa pinnal veedame juba Moskas, minu sihiks on Tretjakovi galerii.

Juba vähem kui kolme nädala pärast loodan kõiki näha!

Kallistused! :*